Juba Saksamaal?? // Already in Germany??

Hei! // Hallo!
(scroll down for English)

Täna hommikul kl 4 seisin ma kõikide oma kodinatega Tallinna lennujaamas ja jätsin oma sõprade ja perega hüvasti. Üli tore oli näha, kui paljud olid viitsinud nii vara hommikul mind saatma tulla. Kõiki kallistades ja üksteisel häid soove jagades tuli ikka paar pisarat silma ka. Aga liialt kurvastada pole mõtet. Aasta on küll pikk, kuid kui ennast tegevuses hoida, siis ei pane tähelegi, kuidas aeg lendab. Üheks suureks eeliseks Saksamaa puhul on, et see asub Eestist vaid 2h lennusõidu kaugusel (või siis 23h autosõidu kaugusel xd). See on hea asi, millega ennast kurbadel hetkedel lohutada. Kodu on lähemal, kui sulle tundub.

Suured suured aitähhid, et te tulite ❤️

Hetkel istume me koos eestlaste, taivaanlaste ja taanlasega Frankfurdi lennujaamas ning ootame veel teisigi, kes Saksamaale vahetusõpilaseks tulema pidid. Pärast seda sõidame me bussiga kõik koos Heidelberg, kus toimub kuni 2.septembrini keelelaager. Selle laagri kohta mul täpsemat infot praegu pole, aga eks siis näeb kui kohale jõuab.

Einhard-Gymnasium
Nagu juba eelnevalt mainitud, hakkan ma sellel õppeaastal käima Einhard-Gymnasiumis. Ma pole veel kindel paljudes asjades, nagu hindamissüsteemis, õppeainetes ja paljus muus, kuid uudishimu aina kasvab. Teada on mul hetkel vaid, et ma hakkan õppima 11ndas klassis ning mul on kolm kindlat õppeainet, mida võtma pean - matemaatika, inglise ja saksa keel. Lisaks pean ma valima aineid veel juurde, aga kui palju, seda ma ei tea.

Hirmud ja juba juhtunu
Ma arvan, et vahetusaasta jooksul hirmutab mind enim uude kooli sisse elamine - uus süsteem, uued inimesed, uus keskkond. Ma pole väga igasuguse uue armastaja, kuid selle aasta üheks eesmärgiks on kindlasti oma mugavustsoonist välja astumine ja uute asjade proovimine.
Lisaks ... juba praeguseks olen suutnud end peaaegu oimetuks närvitseda ning ka paar asja Eestisse maha jätta. Päev enne ärasõitu avastasin ma, et mu arvutit ei ole kusagil. Otsisime seda kogu perega taga, aga sellest polnud jälgegi. Mõtlesin juba korraks, et pean terve aasta ainult telefoni abiga hakkama saama, mis oleks olnud suhteliselt katastroofiline. Igataheees, kui ma kõik kohad olin juba kümme korda läbi tuulanud, leidsin selle kõige loogilisemast kohast. Kivi langes südamelt.
Aga Eestisse suutsin ma jätta šokolaaditahvlid ja martsipani, mille olin vahetusperele viimiseks ostnud. Natuke kahju on küll, aga ega need raisku ei lähe. Mul on Eesti peres piisavalt magusahuvilisi + alati saab paki suveniiridega järgi saata.

Suveniirid, mis koju ei jäänud 😁

Rääkides pakkide saatmisest. Kuna mu kohver sai viimase piirini kõike võimalikku täis topitud, siis kõik talveriided jäid maha. Kohver kaalus 1,5kg rohkem kui tohtis, aga check-inis oldi nii toredad, et lasti ikkagi läbi. Kõik, mis maha jäi, saan lasta vanematel Saksamaale postiga järgi saata.

Järgmist blogipostitust saate lugeda niipea, kui on tulnud uut infot või on juhtunud midagi põnevat.


//

Today, 4am, I was standing at the Tallinn airport with all my things in only three bags, saying goodbye to all of my friends and family and giving each other our best wishes for the upcoming year. It was so heart-warming to see that all of them had got up so early in the morning just to say goodbye to me and send me off to Germany. While giving everyone hugs one by one, I even almost started crying. But there’s no point in worrying too much. The year is gonna be quite long, but by keeping yourself busy, you won’t even notice, how quickly the time flies by. One of the biggest advantages of Germany is, that while travelling by plane, it is only 2h away from Estonia ( or 23h by car xd). It’s a great thing to think about, when you’re longing for home. Home is much more closer, than you think.

❤️❤️❤️

Right now we’re at the Frankfurt airport with estonians, taiwanese and a danish girl, waiting for the other exchange students, who also decided to study in Germany. After that we’re gonna take the bus to Heidelberg, where a language camp is gonna take place. We’re gonna be there until the 2nd of september. I don’t have any more information about that camp, but we’ll find out about everything as soon as we get there.

The place we are staying at in Heidelberg - Jungendherberge

Einhard-Gymnasium
As I have mentioned before, I will be going to the Einhard Gymnasium. I don’t know everything yet for sure, like the grading system, the curriculum and much more. I’m getting more and more curious by every minute. But the things I know for sure are, that I’ll be going to the 11th grade and I’ll definetly have to take maths, german and english. I will also be choosing other subjects that I like, but I don’t know yet, how many.

Fears and things that have already happened
I think that the thing that most scares me about the exchange year is getting use to the new school - new schoolsystem, new people, new environment. I’m not really into new things, but this year I’m gonne step out of my comfort zone and get over my fears.
What’s more ... I have already managed to worry too much and also leave some things behing to Estonia. The day before flying to Germany, I found out that I don’t know where my computer is. We searched it everywhere with my whole family, but it was nowhere to be found. A scenario flashed before my eyes, that I’ll have to spend the whole year just with my phone, without the computer... Anywayy... after I had already searched every place for at least ten times, I found my computer from the most obvious place. I was soo relieved.
But I managed to leave behind the chocolate and marzipan that I bought to give to my host-family. Luckily, they won’t go to waste, because in my Estonian family there are a lot of sweets lovers + you can always send the sweets to Germany with post.

And speaking of sending post. As my suitcase was maximum full, I couldn’t fit my winter clothes in it. The suitcase already weighted 1.5kg more than allowed. Luckily, the ones checking baggage in check- in were so kind, that they let me through anyway. Everything that I had to leave behind due to the lack of space, my parents can send to me via post to Germany.

I will write again as soon as there is more news or when something cool has happened.

//

Kui küsimusi tekib, siis võib julgelt kommentaaridesse jätta // You can leave your questions down below


Tschüss! // Bye!